Alan Durier: Universum Suletud Ruumis 17.10.2018

Lubagem inimestel hinge väljendada ja anda võimalus vaadata kaugemale.

Meie teadvus ühineb massivalgustuses selliselt, et me kõik tunneme ühtekuuluvust ja teame õigeid vastuseid.

Laskem valgusemeistritel väljendada läbi inimeste sõnade ja tegude. Nemad on meie mõttes füüsilise kehata, kuid valguskehana saavad läbi meie tõlgendada ja tuua oma sõnumeid. Meid aidatakse. Kui õnnelik ma olen selle üle. Nad usuvad meisse siiani, kuigi me teeme nii paljut mis nende maailmas on lihtsalt kohutav.

Hea tõdeda, et mul on selline sõber nagu kirjapäevik, kuhu saan kirjutada mis mind vaevab või millest mõtlen. Ma ei pane sellist segast kui kedagi personaalselt aidata püüan, küll aga ma tunnen vajadust seda vahel teha siin, lihtsalt et saaks kõik selle seest välja, see on ainus koht mis kuulab. Sõnade kirja panemine tähendab minu jaoks väljarääkimist selliselt, et ma ise olen ennast kuulanud.

Ära võta kõike sõna sõnalt minu puhul, vaid püüa mõista seda sõnumit nende sõnade taga. Ega minu sõnu ei tohi võtta tõena, ma olen seda pidevalt rõhutanud. Ma näen enda moodi elu, elan seda läbi endamoodi ja siis panen kirja oma mõtted vastavalt oma arengule, kõik on muutuv, kuid palju inimesi kes samastuvad.

See ongi nende jaoks kõik, et luua hingegrupp koos arenguks, igaüks saab sellest midagi enda jaoks. Ja nii paljud inimesed on alustanud kirjutamisega ja räägivad endast välja.

Ma olen nii uhke ja rõõmustan. Lase endast läbi, lase välja ja liigu edasi. See on kõigest kehastus, aga hing vajab midagi enamat.

Ma ei ütle, et mul on kõik hästi. Mul on väga raske, aga ma nüüd ütlen, et mul on kõik hästi, sest Sa ei saa tegelikult teisiti. Kes mõistab sõnumit, teab, et on teadvustamine, et on raske, kuid teadmine, et kõik töö mida endaga teeme, et tunda hästi, see on kiitustväärt. Hinges on sada erinevat kriimustust, sellegi poolest oleme karastunud edasi jätkama.

Kõik teised inimesed kes Teie hüppeliigestele survet avaldavad, kõndige minema kui enam ei kannata peale mitmeid võimalusi mida Te neile olete andnud. Mis siin ikka muud teha kui jutt käib muutuste tegemisest. Kui üheskoos ei saa, siis tehkem üksinda. See on kõigest valik. Mina suunitlen, et andke võimalusi üheskoos minna ja võtkem vastu otsuseid minna üheskoos kui seda soovite.

Ma võibolla olengi viies ratas vankri all, kuid hea teada, et see on seal alati olemas vajadusel, sest tee mida mööda käima on tõepoolest väga konarlik.

Kas lubada uskuda, et inimene ei kaota enda arusaamasid ja reaalsust, vaadates reaalsusesse mis on päriselt? Haarake õppetunde minult, selliselt, et õpite mis tegin mina valesti ja mida võiksid teha Sina õigemini. Arene selliselt, et oled kahe jalaga maa peal, kuid valmis startima ka lendu stardi korral. Kohanemine on võtmesõna, olen seda alati öelnud.

Usu, et Sa oled tõepoolest nii maagiline "SEE", mul ei ole Sõnu selle jaoks. Spektraalne Magico, no ma ei oska neid tundeid kirjeldada lihtsalt meeletult fantastiline olemine on praegu. Sa oled nii võimas!

Samal ajal kui sa poole jalaga mängid seda elu, siis opereeru hingetasandil. Näe läbi hinge valikuid ja otsuseid.

Ma tean, et on olemas tugevad energiad mida maa peale suunatakse ja see mõjutab meid tuntavalt, tean et kõik terve meie reaalsus muutub aja jooksul ja seda kõike ja veel muudki siis enda sisse peites olen ma ikkagi nii palju kui võimalik tegemaks nägu, et hommikul on äratus ja tik-tak mööda seiereid meie elu edasi liigub kuniks kell seiskub.

Samas ma tean kõike muud, isegi et mäletan millised uksed tuli avada, et siia praegusesse jõuda. Milline sõnuseletamatu vaakum mind valdab iga kord kui ma püüan vabastada neid mälestusi nii endas kui teistes, et selgeks teha, et meil on nii palju enamat mille nimel elada, aga kuidas selleni jõuda, millest alustada, tooge mu ellu rohkem õigeid inimesi ja leiame võimalused muutustele. Seni alustan ise ja vaatan kuidas tuleb ustele koputada.

Kõik mida me välja mõelda praegu ei suuda on juba välja mõeldud ja päriselt. Mis on uste taga suures maailmas, seda me ei peagi minema veel avastama, arusaadav. Liiga võõras maailm, kui oleme kaua toas harjunud. Kuid mida teha saame, kasvõi vähemalt... on hoida aknad lahti ja avatud, et tasa ja targu vähemalt proovida mõista mis kõik väljaspool meie turvatsooni toimub ja mis elu seal elatakse.

Kõik see on metafooriline arusaam sellest kui palju universumil meile veel anda on. Kõike tegelikult kuniks kõik on antud, aga see võtab aega teadmata, kuid selle jaoks on meile antud ootamine. Selle perioodi vahemikus saame juba teha valiku ka uskumisele, kui ka pelgalt lihtsalt võimaluse andmine oleks sobilik panustamine.

Ära kellelgi luba endale öelda, et mida Sa ei suuda ega saa luua. Sa Saad kõike luua. Toas ollas ei tea Sa seda, mida tead, kui läheksid õue. Kõik mis avastamist vajab - see jääb Sinu minemise peale ootele. Mine ja vii oma unistused ellu!

Ära ütle nii või ära mõtle selliselt.... ma ei jõua enam kuulata. Ma teen ikkagi nii nagu teen seda mina. Ise ennast ju diagnoosida ei tohi, aga kui keegi teine seda teeb...

Ma olen kõigest lootusetooja, kinnitusteandja, mängijatemängija ja rõõmustav vaatleja. Muud mitte midagi, eh. ‍♂️❤️

Ma ei küsi selle eest ei raha, ega kuulsust. Ma olen öelnud juba kõikidele saadetele EI teadlikult. Ma teen seda sest ma näen kui vähe seda on ja ma olen alati panustanud sinna kus head on vähe. JA KA SELLISELT NAGU OSKAN JA VÕIMALDAN, et mitte lõhki minna.

Maagia. Kõrgeid hertse Teieni , let them do they thä'thing. Ka madalad hertsid ravivad, nii et kõike mida soovite, saate endani tuua. Mina lihtsalt taaskord panen kirja, et jätta endast maha see seletamatu emotsioon. Loeb see kõige rohkem, kui sellest saab abi teistele kes seda vajavad. Eks me õpime ja õpime ja töötame välja vahendeid, ka vaimseid, et olla toeks rasketel aegadel.

Alan Durier