Ähvardav ala on täis võrgutavaid taimi. Erinevad rada sarnanevad. Kui ei ole ettevaatlik, läheb see kaotama ja pöörleb samas kohas. Pio, Plea ja Plopi juhendamisel jõudsid lõpuks kõik maale. Seal on maja väike. Kuju oli imelik. Seal on seenekujuline maja, kinga kujuline ja isegi kuppel. Nad riietuvad nagu karnevali kostüüm. Muinasjutu tegevus on erinev. Keegi kogus meest, laulsid, valmistas kleeppunast riideid ... Kõik tundus rõõmsameelne.
Sheila oli väga õnnelik. Ta tutvustas teisele muinasjumalale. Nad on väga üllatunud, et teada, et Sheila on inimene. Kuid nad olid õnnelikud kohtumisega ja lubasid mitte rääkida muinasjumalanna. Ilmselt tahavad nad inimesi tundma õppida. Nad mängivad õnnelikult. Sheila ja haldjad põgenesid, laulsid, rääkisid lugusid ja naerisid valjusti. Nad vahetavad ka toitu. Igatahes oli see suurepärane päev.
Äkitselt tuli muinasjumalanna. "Kes see on?" Küsis ta küsitavalt.
"Kuninganna, ta on Põhja metsa sulane sõber," ütles Plop kartmatult. Ta oli sunnitud valetama, nii et Sheilat ei leitud.