Mulle ei meeldi rahaline ebavõrdsus.
Mida ma saan selle jaoks teha, et seda muuta?
Hetkel suurt midagi peale selle, et ma saan alustada teekonda läbi mõttemaailma. Ma sündisin maailma kus see on, et seda muuta, tuleb võtta teekond.
Teekond on samm-sammuga, seega jällegi pole vaja kellelgi näppu viibata, et ta ei tee ju mitte midagi sellega. Teekond on tasa ja targu, sest pole kohe võimalik finishisse jõuda.
Lihtsalt mõte mida peab veel mõtlema, aga juba päris lähedal, et see pahaks läinud inimkond kokku osta ja filtreerida uus võimalus meile kõigile. Ei pea olema rikkad ja vaesed ja siis üksteise vahel näpuga näidata.
Keegi ei ole loll ega tark, lihtsalt jällegi näpuga näitamine mida keegi teab ja mida see teadmine maailmale loob, aga kõik nimetavad asju ja siis läbi selle ka tuleb ebavõrdsus.
Keegi ütleb, et nad on vaeva näinud, et olla rikkad, aga ma ei taha, et nad peaksid vaeva nägema selleks.
Ma tahan, et kõik oleksid võrdsed. Rahaga saab osta kollektiivset teadvust, aga kuidas selleks tuleb ette võtta teekond eksperimendi suunas.
Kui kõik raha mis on jaotunud ebavõrdselt ja meil on ühe inimese käes rohkem raha kui teise, sest keegi ütleb, et väärib seda rohkem, siis see on vale, sest raha teenimine ei tähenda, et sa väärid seda rohkem.
See on inimese ego kes toitub sellest vaevast mida ta nüüd endale sisestab. See teenimise ja nimetamise struktuur on ise üks illusioon ja kui me lõpetame raha teenimise siis oleks järgmine samm selline.
Kusagilt peab ju tulema see niinimetatud ohverdus, aga ka mõistmine teises sõnastuses, et see üleliigne raha tuleb kokku võtta ja pakkuda võrdselt inimestele tööd.
Töökoht oleks siis eksperimendis osavõtmine. Eksperiment ise ehk siis juba töö, mida inimesed püüavad teha hästi kasvõi raha nimel... alustuseks, näeb välja nii.
Iga inimene teeb koolituse kus ta tõestab ära eksamiga, et sai selgeks mida tähendab elus kõikide asjade nimetamine ja egoism, ebavõrdsus ja kõik need asjad.
Kui inimene on selgeks teinud omale selle, et nimetamine ära lõpetada ja lihtsalt kulgeda ning teha head, märgata head. Kui Sul on sitt tuju, siis jätad ütlemata igasuguse ja kui Sul on hea tuju, siis võid aga ei pea, teist inimest komplimendiga üle valada. Asja ainuke mõte on seest tulenev siiras tunnustamine. Selle eest kuulud Sa võrdselt teistega eksperimendi rahapotti, kus kõik saavad aasta aega võrdselt raha.
Mingis mõttes see on nagu diktatuur, aga eksperimendist võib iga kell lahkuda. Lihtsalt siis ei saa nii head palka. Saad palka selle eest kui lõpetad näpuga näitamise ja MEELEGA PRAKTISEERID OLEMA HEA INIMENE.
Eksamil tehakse selgeks kas Sa saad sellest aru kuidas see käib ja kedagi ei huvita kui Sa selle "läbi näitled", asja mõte on ikka sama. Kui piisavalt kaua harjutada olema hea, selle eest raha ka saama, siis tegelikult nii nagu vägisi naeratuse hoidmisega, hakkad lõpuks naerma päriselt.
Seda eksperiment üritakski teha, et kõik inimesed makstakse kinni et saaks vähemalt siis kasvõi töö nimel olla positiivne, aga raha on ju päris selle eest, nii et see teebki tuju heaks ja kõik saavad oma tööd teha kirega. Ilmselt see oleks populaarseim töö maailmas, olla lihtsalt võimalikult hea ja mitte millelegi nimetusi ei anna ega võrdle kellegiga. Vahele jääd, siis jääd ilma heast tööst niiöelda.
Kui tahad laristada ja ülbeks minna, jääd rahast ilma. Kui raiskad raha koguaeg ära joomise peale, siis vaatab veel, vähemalt antakse kõigile võimalus. Kui oma raha ära kulutad, siis see raha jaotatakse kõikide teiste vahel võrdselt ära.
Iga telekas või auto mida keegi ostab, see raha ei lähe ühele inimesele vaid kõikidele võrdselt, isegi kui see saab olema kopikas. Tarbimiseühiskond kaob ära. Väärtus on ehitusel, kunstil ja enesearengul. Rõõmudel.
Ja kui aasta aja pärast inimesed on kollektiivselt loonud suurepärase meeleolu teadvuse, siis raha kaob ära.
Päris väärtus laskub inimestel ja nende vahelises suhtluses.
Anded ja oskused on need mida võetakse kingitustena ja selle kõige salajane missioon oleks tarbimiseühiskond ära lõpetada.
Aga kedagi nagunii ei kotiks see, lihtsalt praegu oleme vangiringi jäänud sellesse raha külge.
Lisapalka teenida ei tohi, sest kõik on võrdne ja pingutada rohkem ei tohi, sest see loob teatud tundeid.
Loomulikult see on alles beeta faasis mõte, aga seda saab alati täiustada, mitte maha teha.
Ja olekski kollektiivne universaalne aju ärkamine läbi meie.
Kellel on nii palju raha ja tuju sellist eksperimenti rahastada?
Ja siis üleüldse see kõrvaline plaan raha kaotada, et õige väärtus on inimene ise, sellega veel nii et...
Kui uskuda taassündi, siis muutub kõik paremaks. Lahendused tulevad.
Kui me noori inimesi ja generatsiooni koguaeg motiveerime ja kiidame, suuname heale teele, austame neid, siis kui neil isegi raha ei ole, nad saavad nii palju tunnustust ja läbi selle tuleb motivatsioon ja inspiratsioon luua. Loomisest saab uus väärtus.
Kui Sa sünnid uuesti kunagi, siis sünnid juba keskkonda kus Sa oled tehtud mees või naine juba sünni tõttu, Sa sündisid looma ja mida rohkem vägevat endast panustad, seda ägedam Sa oled. Raha ei ole enam takistus.
Me veel jõuame Sinna, see tundub hetkel ainuke reaalne lahendus. Esmalt peab ütlema EI ja siis eksperimendi käigus jõuame juba kõige selle jaatuseni. Me saame uuesti alustada.
Kõik väärivad võimalust. Selline rabelemise ja ebavõrdsuse ühiskond on parasiitlik ja enesehävituslik.
Veelkord. Kõik väärivad võimalust. Samm on astutud.