Ma soovin kirjutada sellest kuidas on võimalik elada kahes erinevas reaalsuses. Kuidas on elada ühes ja kuidas teises. Ma kogen üha rohkem tundmatut kohalolu ja avastan ennast tihti iseendaga rääkimas. Ma ei vinni piltidega teksti rikastada, tuli tahtmine tekstil aeglast valssi põrutada.
Olin teinud tööd 3-ndas reaalsuses oma teadvusega. Selgituseks, et see on kõige madalam teadvustasand läbi mille tundub, et elaksid kui maapealses põrgus. Mida see tähendab? Seda, et näed maailma läbi silmade, kuuled läbi kõrvade, suhtled läbi sõnade ja peegeldad läbi kehakeele. Sa peadki tegema selles reaalsuses "tööd" - kõrgematel saab ka tööd teha, aga sa ei pea selleks tööd tegema. Kes mõistab... Selles reaalsuses projekteeris minu teadvus hirme ja pseudoprobleeme. Ma ei näinud endast kaugemale ja mul ei olnud manifesti või eesmärki kuskile jõuda. Ja siis juhtusid olema need teistmoodi teadvusemuutused kui tundsin müstilist selgust või kohalolu – kohalolu tähendab minu jaoks informatsiooni vabalt kulgemist ja iseendaga harmoonias olemist – usaldust. Need olid siis nihked ühest reaalsusest teise, madalamalt teadvuselt kõrgemale. Hoogude kaupa oleme kõik seda ilmselt tundnud oma elus. Siis oleme pidurdamatud, kuniks energia röövitakse ja laskume tagasi. Kohalolu on iseendaga ühenduses olemine läbi universaalse valguse. Tahaks kohvi... lampi tuli isu. Oot rahune maha. Nii, jätkame. Piiranguteks ainult praeguse kehastuse teadmised, sõnad ja tahtmine. Selgitusi on seinast seina, aga mulle meeldiks nii mõelda. Kui muidu käisid teadvusenihked peale südaööd vahetult enne varahommikut, siis praktiseerides ja keskendudes olen saanud need kanalid lahti igal korral kui ennast sellele sagedusele lainestan. Ma olen pikalt proovinud mõista miks on esmapilgul nii lihtne protsess nii keeruline aktiveerida. Varem kasutasin märkmikku kogemuste ülesse kirjutamiseks, aga nüüd märkasin, et mu märkmik on talletanud ennast teadvuses ja südames. Ma saan väikese vaevaga ühendusse ennast kui olen keskendunud nendele nurgakividele ja struktuuridele mis ootavad mind minu meditatsioonis. Ma usun, et ka Sina suudad oma kohalolu esile kutsuda. See on sisekosmose avastamine. Kui lainestad, mõtled sügavalt mida soovid muuta, mediteerid – Siis saad kutsuda esile selle universaalse oleku ka ise. Sa tead, et suudad ego vabastada ja avada ukse sisekosmosesse. Ego on kui blokaad või lukk ukse ees. Kui loed minu sõnu keskendunult ja oled saavutanud malbe meeleteadvuse transi, siis tahaksin Sind tänada, et viibid minuga samas teadvusetasemel, sest tunnetad energeetikat mida ma läbi nende sõnade edastan. Ma kirjutan veel enda kogemustel põhineva õpetuse, kuidas esile kutsuda kohalolu ja saada vastused kõikidele küsimustele.
Räägime madala teadvuse vanglaplaneedist.
Ma alandlikult tunnistan, et olen inimene, kes raamatuid ei loe ega maailmas toimuvast aru ei saa, aga vahel otsides tähendusi oma nägemustele internetis, olen ikka palju rohkemat teada saanud. Jagatud kogemused on parim tegemaks järeldused ja analüüsida neid juhtumisi. Aga väga palju vastuseid saan ma vähemalt enda jaoks justnimelt siis, kui ma ei puutu kokku väliste mõjuritega, mis häiriksid minu sisetunde usaldamist. Ma küsin ja siis saan vastused mille ülesse kirjutan, hiljem siis ise ka loen teades, et see ei olnud ainult mina kes neid vastuseid küsimustele hankis, seetõttu teen järelduse, et silmaga nähtamatu võim on tulnud ja aidanud mul vastusteni jõuda.
Ühisteadvus viibib alfareaalsuses.
Kas me elame maatriksis? Ütlen kohe, et see on minu isiklik arusaam maatriksist aga lasen vastuseks kulgeda malbe „jaa“. Olgu öeldud, et mitte ükski arvamus ei ole lõplik. Iga uskumus võib inimesel muutuda kui omastada rohkem informatsiooni. Hea kollektiivne uurimustöö läbi sisekosmose annab erinevaid mõistmisi mida tuleks analüüsida, et jõuda vastusteni. Mida rohkem informatsiooni koguda, seda paremini oskame ümber sõnastada maatriksi olemust. Aga mida tähendab Sinu jaoks maatriksi mõiste? Me ei räägi filmist mida võibolla teate. Mõni on öeldnud, et maatriks on kui sünteetiline koopia või viirastus millestki mõni on öeldnud et maatriks võimaldas hingedel algallika kaugenemist – Teisisõnu eemalduda algolemusest. Kõike seda sõnadesse paigutada on veel raske, seetõttu kirjeldame maatriksit nii, et me elame tehislikult loodud ühisreaalsuses. Me oleme väidetavalt tulnud kõik siia reaalsusesse, võtnud kehastuse ja lubanud endil unustada kust tuleme. Oleme kui „peata kanad“, kes ei tea mitte midagi. Last õpetatakse samuti rääkima, esialgu ta kasutab väheseid sõnu ja täiustamiseks proovib suhelda ka kehakeele abil näidates näpuga millegi suunas. See on õppimise kunst, teadmiste janu oma eesmärkide täide viimisel. Kohanemine reaalsusega ja mõistmine kuidas siin toime tulla. Täiskasvanu elu tundub mulle samasugune, et olen kui imikueas - kuulamas ja vaatamas mõistusele veel arusaamatut ja võõrast. Võiks ju olla ka vastupidi, kus imikutega suhtlemisel ei peagi sõnu kasutama vaid telepaatiliselt mõistame kohe mida imik tunneb ja kogeb. Üks reaalsus on aga kauem eksisteerinud ja teised reaalsused on kui külalisreaalsused mis kohanduvad siis „alfareaalsusega“, ehk ühisteadvusega, milles eksisteerib rohkem maatriksi võimu, mis projekteerib meile praeguse reaalsuse. Samuti tekivad erinevatel inimestel hilisemas eas uued arusaamad reaalsuste kohta ja neid inimesi varem hoiti hullumajas ja neid ei kuulatud ära. Me lämmatame oma ignorantsusega uusi teadmisi ja hoiame vana reaalsust. See on meie endi ükskõiksus ja laiskus mis on lubanud sellel reaalsusel püsima jääda. Vanast reaalsusest on kui võimatu lahti lasta ja kõige uuega tegelemine on meile võõras ja hirmutav. Me ei anna võimalustki sellele keskendumiseks ja mõtlemiseks. Mentaliteet on ühiskonnas üldiselt selline, et keegi teine ikka tegeleb sellega, mina ei pea mõtlema selle peale. Niimoodi mõtleb enamasti meist igaüks, kuid millegi suurema tahtel on need vähesed, kes ikkagi otsustavad alustada suurt teekonda, teades, et kui nad seda ette ei võtaks, siis ei muutuks mitte kui midagi. Illussioon vabast valikust reedab ennast kõrvalt vaatamisel. Kiire näide, kui inimesed vaidlevad kes on süüdi ja kes mitte, kes on parem kellestki jne, siis tegelikult nad ei vaata kaugemale, et probleem ise ei olegi nendes inimestes vaid süsteemis endas. Kas peab vaidlema kes on poliitik, kes meie elu paremaks muudab, selle asmel, et mõelda, et poliitika ise on üks segane vesi. Kas peab varama verd tõestamaks milline religioon on teistest parem, selle asemel, et mõelda kas meil on vana religioone üldse, et olla hingest puhtad ja head inimesed. Religioonid on takistuseks ühtsest mõistmisest. See on nagu antiikne ratastool ilma milleta me ei suuda käia? Usk ei tee meist häid inimesi, see teeb meile ajupesu. Kui need kes religioonid lõid arvasid, et see hoiab vähemalt inimesed kontrolli all, siis selles osas oli neil õigus, aga mina palun nüüd Meil endil hakata inimesteks. Me suudame ja peame oskama ka ilma abivahenditeta olla head inimesed. Need kes seda teha ei oska, kahju on, siis tõesti lõppeb minu mõistmine ja unistus paremast maailmast. Näitan mina esimesena välja head tahet – võiksid Sina tulla mulle poolele teele vastu ja ulatada käe.
Kas maatriksiga saab manipuleerdida?
Me kõik juba teeme seda mingil määral - kes rohkem kes vähem. Teadmiste kogumisega on selline lugu, et mida rohkem vastuseid saad, seda rohkem küsimusi tekib. Millal tuleb Sinu jaoks teadmiste piir, millega piirduksid? Ilmselt ei tulegi, ega? Me pidevalt saame uusi teadmisi juurde, kuid kas jääme vanadesse mustritesse, valetades teistele ja iseendale või soovime jagada uusi teadmisi ka teistega? Ilmselt need vähesed, kes on õppinud meistritelt või läbi kogemuste, teavad teistest palju rohkemat millest ei räägita. Kui nad otsustavad nüüd enda teada hoida need teadmises, siis tekib nendest saladused. Saladuses hoitud teadmisi saab ära kasutada teiste vastu kellel neid teadmisi ei ole. Mõtle nüüd ajaloos mainitud nõidade ja võlurite peale, kes ravisid kui võluväel inimesi ja seetõttu suurem osa rahvast nende vastu umbusaldust ülesse näitas, sest neil ei olnud teadmisi kuidas nad seda teevad. Nende teadmised ei seletanud seda ära ja nende jaoks oli see ime ja nagu ajaloos teada, siis ka nõidus. Püüa seletada teaduslikult rahvale kuidas ravimine käis, tuleb ikkagi välja, et nende mõistus ei suuda sellest aru saada. Mida siin siis seletada on? Mitte kui midagi. Mille nimel siis see nõiajaht täpsemalt käis? Ei olnud see pelgalt miski kadedus naabrinaise vastu, vaid teadmatus. Miks nõiad ja võlurid nii müstiliseks jäid? Sest nad otsustasid need teadmised enda teada jätta ja kasutasid vahel ka neid enda kasuks ära. See on juba teadmiste saladuses hoidmine, selle kasutamine enda kasuks on aga juba manipuleerimine maatriksis, kus teiste jaoks on see müstika ja imede ime. Nüüd on muidugi meditsiin paljudele veidi paremini mõistetav, kuid ikkagi teadus kui selline spetsiifiline eriala on meile detailideni tundmatu. Iga teadmine on ühe jaoks tõde, teise jaoks fiktsioon ja võimalik, et tegelikult ei ole see üldsegi ei kumbagi. See lihtsalt on nii, meid ümbritseb selline puder igast valdkonnast. Mõte jääb samaks. Mõned asjad ei muutu kusagil. Teadmised on määravad ainult siis kui sa oskad neid kasutada õigesti. Tänapäeval on neid võlureid ka palju ärimaailmas.
Mismoodi seda ärimaailmas ära kasutatakse?
See on minu isiklik arusaamine, aga Su teadvus peab olema keskendunud rahale ja Sa pead suutma raha iga hinna eest vastu võtma. Kuid mis hinnaga? Ma võin ilma selgituseta väita sisetunde järgi, et meie praegune reaalsus on pelgalt ülesse ehitatud selliste inimeste kõrgematel teadvustel töötamise ja maatriksiga manipuleerimise teel ja need nimed on Thomas Edison, Henry Ford, J. P. Morgan, Edwin J. Houston, Charles A. Coffin, Elihu Thomson ja veel perekonnad nagu Rothschildid, Rockefellerid ja neid on veel. Elekter, nafta, mootorsõidukid – Sellest kombinatsioonist muutus kogu meie tulevik kus praegu viibime. See reaalsus ehitati ülesse nendest kolmest faktorist. See peab lõppema ja asenduma teise reaalsusega, kus on taastuvenergia ja sellel baseeruv tehnoloogia. Lisaks peab muutuma võimu arusaam, kuidas väike käputäis inimesi maailma kontrollib. Seetõttu, et me tarbime rohkem kui vaja ja meie ühiskond sõltub nendest vanadest leiutistel põhinevatel tehnoloogial ja teenustel, tähendab see täielikku kontrolli meie üle. Ja nüüd tekkisid kõisugused vabamüürlaste sektorid ja kõik muud grupid, kelle vahel jaotati kogu see võim ära, et hoida maailma paremini globaalse kontrolli all. Need on tegelikult inimesed, kes elavad meiega 3-ndas reaalsuses (nimetame nii), aga nende teadvus eksisteerib 4-ndas reaalsusetasemel (nimetame nii). Nemad ei taju maailma meie moodi ja neil on isegi teatud mõttes suured eelised rahale ja võimule, sest nad on samuti ühenduses universumiga kõrgemates sagedustes nagu ma võrdleksin mõne väga spirituaalse meistriga. Kui spiritualist keskendub vaimsele rahulolule läbi meditatsiooni, armastab linnulaulu kuulata teed juues, aga materialist keskendub meeletule rikkusele, naiste tähelepanule ja armastab sportautodega sõita. Mõlemal juhul hangib inimene kogemusi. Siin ei ole ei head ega halba minu silmis. Mõlemal juhul loovad need inimesed on reaalsust ja kaasab teisi inimesi, kes lähtuvad sarnasest mõtlemisest, seega nad on oma väikeses ühisreaalsuses koos eksisteerimas. Mõjusfäär laskub nendele inimestele, kellel oma reaalsust otseselt ei ole. Kui soovida, siis saame ka meie oma reaalsust luua. Kas soovid, et kõik sinu ümber olevad inimesed oleksid terved ja jõukad või soovid, et keegi tuleks Sind aitama? Millele Sa keskendud? Kas ootad kellegi teise tagant või soovid ise luua midagi? Esimesel variandil tegelikult Sa ei loo oma reaalsust vaid oled teiste reaalsuste mõjusfääris, kuid väga väike tõenäosus, et keegi Sind sellisel juhul aidata oskab. Nüüd ma hakkan alles mõistma, et minu hing soovib kirglikult ka raha enda ellu kaasata ja ma hakkan alles nüüd tegelema sügavalt ja tahtejõuliselt, et enda meeleseisundit muuta vastavaks. Mind ja ka Sind saadab edu, kui oleme osanud ennast vastavalt lainestada õigele sagedusele. Kirjutan ka sellest, kuidas viia ennast õigesti teadvusega vastavasse ühendusse, et oma elu muuta.
Soovid muuta oma reaalsust?
Nii nagu minul, usun et ka sinul olid unistused juba lapsena. Kas siiani on? Kui mitte siis miks küll - Me muretseme mida teised arvavad ja me püüame säilitada miskit imagot mida teised sinust kujundanud on või mida sa lõid varasemas eas ise, et sulanduda seltskonda. Ka perekonna ja sugulaste arvamused lähevad ilmselt Sulle korda. Enamus inimesi on salamisi kirjutanud mulle, et nad ei saa oma sugulaste ees olla nemad ise. Ma tean millest nad räägivad, ka minul on see aktuaalne olnud. Kas meie sugulased ja lähedased eeldavad meilt midagi? Kõigil on erinevad vanemad, sugulased ja elutee. Me oleme sündinud kellegi alla kasvatamiseks, meile on pandud nimi millega meid kutsutakse ja meid on ülesse kasvatatud. Keda siis väiksena suunati ja kes suutis sellest õppida või ka need kes õppisid ainult vigadest mida nad pidevalt tegid ja selle eest sõimata said. Me oleme seotud oma suguvõsa võrgustiku ja DNA'ga. Käitumismustrid on sarnased, nii ka sõnavara mida oleme harjunud kuulma kodus. Piltlikult öeldes, me oleme kopeerinud mingeid mustreid kodust. See tähendab seda, et kui oled jäänud toppama oma imagosse või fassaadi milline äratundmine on teistel inimestel Sinust jäänud, siis tuleks alustada esmalt enda mõttelaadi muutmisest ja seejärel muuta kõike enda puhul. Sugulasi ei saa valida, aga enda valikuid muutuste heaks saab teha. Ma ei räägi, et nüüd Sinu sugulased on halvad inimesed, üldsegi mitte. Ma pean silmas, et Sa võid ennast muuta unikaalseks isikuks, kui sa seda siiani teinud veel ei ole. Teadvusta seda ja muuda oma reaalsust. Ole Sina ise. Valikuid ja ülesandeid on mitmeid - kui hakkad analüüsima, siis vaatle ennast kõrvalt ja mõtle neutraalselt endast kui kehastusest mida kasutad. Vaata oma välimust, kuula kuidas Sa räägid ja mõtle oma tugevatele ja omapärastele külgedele. Seejärel mõtle mis Sind takistab ja kes on need inimesed kelle arvamust Sa pelgad niivõrd, et see takistab Sinu enda elu elamist? Mõtled siiani mida nad Sinust arvavad ja kuidas nende silmis käituda? Vot sedasi, mõtle ja analüüsi ausalt. Kuidas Sa ennast nende inimeste mõjusfääridest ja energeetilisest võrgustikust välja saaksid? Siinkohal nipp, et kui oled vaimselt maha surutud ja ei jätku energiat mõttetööks, siis võta mõned päevad puhkust ja mine puhka näiteks Hiiumaal. See on üle vee mandrist eemal ja praamiga poolele maale seilates tunned kuidas eemaldud energeetilisest võrgustikust. Soovitan seal suvel käia, kui enam meelevanglast vabaneda ei suuda teisiti. Ka niisama on seal loodussõbralik ja hea olemine. Seal on ideaalne keskkond harjutused läbi viia ja muutused esile manifesteerida. Käin ka ise Hiiumaal aega nautimas ja elu üle järele mõtlemas. Sa pead mõtlema vahelduseks enda peale ja võtma vastu need tähtsad otsused mis töötaksid SINU heaks. Tuleb õppida EI ütlema - Teiste arvamustega on üldiselt keeruline nõustuda. Jaa ma tean, ühiskonna reaalsus on see, et miskipärast on arvamusi seinast-seina ja on niinimetatud populaarsed arvamused, millega juba alateadlikud inimesed nõustuvad. Rääkigu siis poliitilistel teemadel või hinnatõusudest. Need populaarsemad arvamused on täiesti lammaste ühine määgimine. See on lihtsam teekond sulandumaks ühiskonda sisse, ilma, et enda iseloomu näidata. Kuid kohe kui keegi rääkib veidi võõral teemal, mida keegi ise uurinud ei ole, kuid millest midagi kuuldud on, siis tekitab see kohese vastastikuse argumenteerimise. See ei ole isegi argumenteerimine, vaid pigem lihtsalt vastandlik alateadlik häire või instinkt mitte nõustuda. Ega siis ei peagi nõustuma kui antud teemast midagi ei tea. Kuid ei tohiks ka kohe uut temaatikat põletama hakata. Artiklite lugeja eeldab alateadlikult, et kirjutaja ei tea millest räägib ja siis tuleb lugejal selline kange instinkt "ära panna" ja öelda selline argumenteeriv vastuväide. See on tore ilmselt, aga paraku võtab energiat artikli kirjutajalt ja annab selle energia üle argumenteerijale, kui temaga väitlusesse astuda. Kommentaaride lugemine on ka väga halb energeetiliselt, kui temaatika puudutab Sind. Kõik kes väidavad, et kriitikat tuleb taluda muidu oled pehmo, siis tegelikult aus vastus on see, et kui nemad ise kriitikat saavad tundma, siis on kohe miljon keemilist reaktsiooni ajus kuidas kallale söösta. Mina ütlen, et kriitikat ei pea taluma. Anonüümsed arvamused on need kõige energiasöövamad üldse, sest seal võib igaüks ennast välja elada sisimas kellegi sugulase või ükstapuha kelle peal kommenteerides kedagi teist. Anonüümsed kommenteerijad on kui deemonlikud parasiidid, kelle eesmärk on energiat kelleltki saada. Jah, nii see tegelikult on. Need kes on kuskil arvuti taga turvatsoonis ja nende endi peale kriitikat ei lange, nende jaoks on see ülim võimalus võimutunnetus saada ja kedagi halvustada. Nad ei hakka ilmselt oma elueas üldse midagi muud oma teadvuses muutma. Siis on loomulikult veel inimesi kelle elu on ka täis rutiini, kuid kes soovivad muutusi. Need inimesed ei lase kibestumisel kimbutada ja tegelevad endaga kuidas oskavad ja otsivad võimalusi mida nad enda heaks teha saaksid. Neid inimesi on hästi palju minu ümber, olen ka hästi tänulik selle üle, sest see annab mulle kinnitust, et olen loonud oma maailmapildi ja need avatud hinged on sattunud minuga samale reaalsusele, mis tähendab, et ma ei ole sugugi üksinda oma mõtetega. Ei ole alati vaja nõelata teisi. Minu ümber ei leidu minu teada üldse selliseid inimesi. Ma ei lase neid ligidale ja vahel kui mõni tuleb, siis lasen veidi aega sumiseda, kuid kui tunnen, et häirima hakkab, siis lihtsalt eemaldan selle inimese oma ringist. Öeldakse, et ära põgene probleemide eest või lahendamata tülid tuleb lahendada, kuid minu reaalsuses nii ei ole ja ma mõistan selgelt oma piiritletud vaba valiku võimalusi. Energeetiliselt on väga keeruline vabaks saada. Ma ei taha süveneda enam kellegi loodud probleemidesse, mis võtab kõik minu energia ja elujõu kui hakkan samuti selle probleemi ümber nüüd lahendust otsima. Võtan lihtsama tee ja väldin kõike mis tundub problemaatiline. Mitte alati ei väldi. Kui ei õnnestu kaugeneda probleemist, siis tuleb see tõesti lahendada, kuid siiani on õnnestunud eemale hoida. Mis edasi juhtub? No teise osapoole jaoks on see nüüd kolesuur probleem, aga ometi mitte minu enda jaoks, mis ongi asja mõte. Kas laseme manipuleerida ennast neil, kes ütlevad kuidas Sa peaksid otsuseid tegema? Teised tegelikult ei ole üldse seotud Sinuga ja nad annavad neid soovitusi puhtalt seetõttu, et nemad ise ei vabastaks ennast ilmselt kunagi kohustustest, seega väike ettenägelik kadedus paneb alateadlikult ussitama, et Sinagi jumala eest ei vabaneks enne neid sellest õudukast. Jah ma nimetan seda õudukaks. Ära kuula neid manipulatsioone mis panevad sind ennast halvasti tundma, et Sa ei ole vääriline vabaks saama. Vanglaplaneedil ei ole mitte keegi tegelikult vaba ja kõik peavad kellegi jaoks midagi tegema. See ei käi loomulikult kõigi inimeste kohta, mis on rõõm, kuid kui tead millest m räägin siis mõistad mida öelda tahan. See on energeetiline orjus. Oled ju tähele pannud kuidas probleemid tulevad kõige ebasobival hetkel ja sellest veel vähe oleks, siis probleemide lahendamisel kuhjuvad peale veel ka kohustused ja lubadused mida Sa oled heast südamest veel enda peale võtnud. Kui lahendad ühe probleemi ära, tuleb kohe järgmine ja vaata kui sujuvalt veel. Mõistate kui keeruline ja samas kui kerge on võimalik kõigest vabaks saada? Ongi täpselt nii kas lähed kaasa või ütled EI. See on väga üksildane teekond mis alguses enda kehtestamisel tulema saab. Väga paljude reaalsus hetkel. Sellest ei taha keegi nagu väga rääkida ega? Räägitakse ainult kui tublid me oleme ja oskame teisi inimesi õpetada - "Saada oma mees/naine kukele ja tee nii... tee nii...", aga keegi ei süvene ega mõista nende lahenduste keerukust enne kui nad ise selles sees ei ole. Hea on soovitada, aga kui endal probleem käes, siis ise samuti ei teeks nii nagu teisele soovitasid. Seetõttu ei ole nendest soovitustest midagi mis reaalsuses toimiks - probleem esineb edasi ja antakse alla. Hirm ja lootusetus sööb hinge seest ära ja inimene mandub ära, jääb haigeks ja lõpuks sureb lihtsalt kurbusesse ära, sest tema teadvus ei oska enam maailmale midagi pakkuda ja alateadlikult tahab vabaks saada. Universum kuulab, saab valesti aru ja võtab siis hinge kehast, sest arvas, et see oli see mida inimene soovis. Tegelikult tahab inimene ju elada täisväärtuslikku elu. Hirm on see mis takistab meid, et me ei näeks mis tegelikult tõde on. Tõde ise võib tähendada midagi muud kui see mida te mõtlete praegu. Tõde võib tähendada valgustust millegi suhtes, kasvõi ajutiseks, nn näha terviklikku pilti hetkeolukorrast. Sa näed maailmapilti kus Sina viibid, aga paralleelselt ka koos teistega. Meid võrreldakse tihti lammastega, sest lammastel on kombeks käia karjas vaadates tühjusesse ja neid on lihtne karjatada. Vahel mõni lammas pistab elevusest ja uudishimust punuma, kuid õige pea satub paanikasse ja otsib karja ülesse - kuid ega see ei olegi kerge ülesanne. Inimeste mõistes arvan, et karjas viibimine tähendab olemist turvatsoonis ja noogutada kõigele kaasa mida meie eest otsustatakse. Vabaks saada on ülimalt keeruline ja raske, kuid tundub et elamiseks lausa hädavajalik. Seni kuni me vabaks saada ei suuda, seni saab öelda, et see reaalsus praegu ongi maapealne põrgu. Vabaks tuleb saada just alustuseks vaimselt. Sa peaksid särama kui tuhat päikest näitamaks teistele valgust. Olen aastatega lugenud erinevaid muresid selle kohta kuidas inimesed tunnevad, et ei oska elada, sest tunnevad et on kaotanud igasuguse järje kuidas elama peaks. Kahju ja kurb, et nii paljud meie seast on selle probleemiga üksinda. Ma olen aastaid tegelenud inimestega nii palju kui suudan. Olen olnud toeks, kuulanud muresid ja kaasa mõelnud variantidele kuidas edasi saaks paremaks muuta elu. Kas ma küsisin selle eest tasu? Ei, mina ei ole küsinud, kuigi nii palju soovitati seda teha. Nüüd viimase aasta ma tegin kõige rohkem energeetilist tööd üldse oma elus ja olen praeguseks jõudnud punkti, kus ma tunnen meeletut õnnetunnet ja tänulikkust, et ma ei küsinud selle eest raha. Ma olin juba tasustatud ja saanud palga nende kogemustega mida erinevad hinged mulle pakkusid. Ma mõistan miks ma pidevalt võitlesin raha vastu, nüüd ma selles punktis tunnen, et alles nüüd võin ma muuta oma teadvust ja hakata keskenduma rahale, sest nüüd ma suudan kaugemale mõelda miks ma seda raha vajan. Esmalt tuleb minu uus raamat koos sõnumiga saada kaante vahele ja seda ma kavatsen ilma pingutusteta ka juba oma uues teadvusetasemel korda saata. Praktiliselt kui see kõik läbi filtreerida mida ma kokku kirjutanud olen, siis on tegemist raamatu materjaliga, mida kaante vahele kuskile riputada.
Reisimise koha pealt soovin kogemused ülesse kirjutada teistega jagamiseks ja talu koha pealt soovin, et tulevikus saaks pakkuda ka majutust turistidele. Ja sellise manifestiga hakkangi tegelema, eesmärgid on paigas ja kõrgemal teadvusel töötamine toob tulemuse.
