Mis on krüptoraha tulevik? Keegi usub siiralt sõjalis-tehnilise koostöö hinda alates 100 tuhandest USA dollarist, ehkki miks me räägime hinna, mitte tehnoloogia väljavaadetest, on retooriline küsimus. Samuti on ebaselge, kuidas arvutada krüptovaluutade tegelik väärtus, kui ükski idufirma ei tööta ikka korralikult, mis tähendab, et investeeringute majanduslikku mõju ei saa hinnata. Seetõttu peab keegi krüptorahasid veel üheks püramiidiks ja see on osaliselt nii. Kui teete analoogia dot-com-i kokkuvarisemisega, võite näha palju sarnasusi, kuid see kinnitab siiski fakti, et plokiahelal on väljavaateid. See on seotud tehnoloogia enda ja mitte üksikute krüptovaluutadega. Sellel teemal teen ettepaneku veel kajastada.
"Kas arvutitel ja Internetil on tulevikku?" "Kas dotcomidel on tulevikku?" "Kas krüptovaluutadel on tulevikku?" Kõigil neil küsimustel on palju ühist. Arvuti- ja krüptovaluutatehnoloogiad hakkasid tekkima ammu enne nende populaarsuse tippu jõudmist. Samamoodi oli neil pooldajaid ja skeptikuid, nende tõusud ja mõõnad, juhtide ja arengusuundade muutus. Interneti koidikul tundus idee veebi juurutamiseks võimatu ja samamoodi tundub võimatu rakendada plokiahela tehnoloogiat. Ja ometi on vaatamata krüptovaluutade näiliselt suurtele väljavaadetele (mida kinnitab suurinvestorite huvi) nende ees palju takistusi, mis muudavad nende edu ebamääraseks.
Selles subjektiivses ülevaates soovitan proovida vastata järgmistele küsimustele:
Krüptoraha ja dot-com-id: mis on ühist tehnoloogiaturgudel.
Mis takistab krüptoraha tehnoloogia arengut ja kas on võimalusi nende probleemide lahendamiseks.
Kuidas saab krüptoraha tehnoloogiast kasu olla, kui see kunagi täie jõuga töötab?
Kas krüptoraha asendab fiati raha?
Kas krüptovaluutadel ja plokiahelal on tulevikku?
Krüptorahad ja plokiahel: kümnendi uusim tehnoloogia või mull?
Huvitav fakt: paljudes analüütikute allikates proovivad nad krüptorahade tuleviku küsimusele vastates millegipärast hinda ennustada. Kuid on loogiline, et hind sõltub otseselt sellest, kui huvitavaks plokiahela tehnoloogia võib saada, praktikas rakendatav ja igapäevaellu integreeritud. Seetõttu sõltub selle tulevik sellest, millist praktilist väärtust see tehnoloogia omab, kui turvaline, arusaadav, mugav, ohutu ja odav see on. Võtame näiteks sama Bitcoin või Ripple. Need on maksesüsteemid, millel on oma unikaalsed arengud, mis on eksisteerinud juba mitu aastat. Ja ometi ei saa nad siiski võistelda Visa, MasterCardi, e-rahakottide ega SWIFTiga.
Krüptorahad ja dotcomid
Krüptorahasid võrreldakse sageli tulbisöögiga, tõmmates analoogia kahe vara vahel, mille hind kasvas laviinina ja lõpuks kokku kukkus. Mulle tundub see analoogia vale: mõlema "püramiidi" keskmes on põhimõtteliselt erinevad varad.
Kui tulbisibula hind kasvas nõudluse tõttu ja jäi tavaliseks pirniks (vara füüsikalised omadused jäid muutumatuks), siis krüptorahad on vara, mis paraneb igal aastal. Keegi ei saa veel tehnoloogia kasutuselevõtust tulenevat majanduslikku mõju välja arvutada ja seetõttu on võimatu öelda, milline hind peaks olema tasakaalus. Krüptoraha turu kapitalisatsioon kasvab mitte ainult seetõttu, et on nõudlust, vaid ka investorite ootuste tõttu, et plokiahelast saab uus globaalne tehnoloogiline läbimurre.
Dot-com mull hakkas moodustuma 1995. aastal. Sel ajal kasvav Interneti-populaarsus tõi kaasa sadade Interneti-ettevõtete loomise, kes pakkusid seda Interneti-turunduse, kaubanduse ja lõpuks sissetuleku vahendina. See oli omamoodi uudne idee - viia tegelik äri Internetti, vähendades seeläbi kulusid ja suurendades vaatajaskonna katvust. See osutus nii veenvaks, et selle vastu hakkasid huvi tundma isegi maailmakuulsad korporatsioonid, kes olid eraldanud selle ala arendamiseks eraldi eelarve. Lahkuminek toimus 2000. aasta märtsis.
Kuid kahjuks on bitcoini aeg juba möödas, kuid teil on aega investeerida sama tehnoloogilisse projekti nimega Keep Network
Keep Protokolli eesmärk on lahendada plokiahela privaatsuse probleem, pakkudes väljaspool põhivõrku asuvat privaatset andmeladu (ahelaväline), millele on põhivõrgust (ahelas) turvaliselt juurdepääs lepingute / tehingute abil.
"Hoiab" on ketis olevad mahutid, mille paigutavad "Keep-pakkujad". Kasutajad saavad taotleda privaatsete andmete säilitamist ja neile on antud salajased võtmed, mis võimaldavad neil ja ainult neil nendele andmetele juurde pääseda. Selliste võtmetega sõlmitud lepingutega saab nüüd turvalistes mitmepoolsetes andmetöötlustes (sMPC) juurde pääseda hoidlatesse salvestatud privaatsetele andmetele, neid andmeid muuta ja arvutada nende andmetega funktsioonid kasutamiseks teistes veebipõhistes lepingutes.
Protokoll propageerib praegu viit peamist kasutust: detsentraliseeritud allkiri (kasutaja autentimine ahelaväliste teenuste, näiteks SSH abil), "surnud lüliti" (privaatsete andmete avalikustamine plokiahela rikke korral), hoidlate rahakotid (mitte-ERC-20 säilitamine) krüptoraha iseseisvas hoidlas), krüptitud andmete salvestamine ja detsentraliseeritud tooteturud (mehhanism heli- / videofailide ja muu krüptotehingute kaudu levitatava asja salvestamiseks).
Üks huvitavamaid viise Keepi kasutamiseks on bitcoinid ilma usaldust vajamata (tBTC). tBTC on digitaalne vara ERC-20, mis on varustatud reaalse BTC 1: 1; käesoleva BTC salvestamine toimub Keepi kaudu. Sisuliselt võimaldab tBTC kasutajatel BTC-d saata Ethereumi lepingute abil, kuna iga tBTC vastab tegelikule BTC-le.
Hoidlate hoidmise turg põhineb kohalikul KEEP-märgil. Kasutajad, kes soovivad alles jätta, saavad nende eest tasuda, kasutades ETH või KEEP; hinnad varieeruvad sõltuvalt kasutaja valitud salvestusvõimalusest. Teenusepakkujad saavad ladustamise eest tasu, kuid peavad seda pakkuma ka Stake KEEP-i märgid. Suletud KEEP-märgid toimivad tagatisena, mis pakub kõrget funktsionaalsust ja paremat kasutuskogemust, vältides volitamata toiminguid. Seejärel koguvad teenusepakkujad oma teenuste eest tasu ja kasutavad väärteo nõuete tasumiseks klaasitud KEEP-i.
Lisateavet leiate aadressilt:
https://discord.gg/dJrAdfG6Ue
https://discord.gg/GFFstDDJPM