Lastega üksikisa

in poetry •  7 years ago 

Öeldakse, et maailm lööb jalgu alt
ja võib-olla on neil inimestel õigus,
kuid minu arvates seisneb maailma võikus
selles, et need rohkem saetakse alt.

Ma ei suudagi enam püsti seista.
Ma ilmselt varsti enam ei taha ka.
Rooman voodist välja, et jutukesi vesta
oma lastele, et nad jääksid magama.

Nad magavad ja ma keeran pudelil
lahti korgi, mis oleks juba ammu pidanud
lahti olema. Ma tunnetan alkoholi oma suul
ja loodan, et pole end igaveseks vigastanud.

Ma jään ka magama. Hästi vaikselt.
Kukun ära nagu hetk enne surma.
Võib-olla see oligi surm ja tasapisi
lähen
ma valguse
poole.

Authors get paid when people like you upvote their post.
If you enjoyed what you read here, create your account today and start earning FREE STEEM!