Sinule kirjutamine ei ole pääsetee.
Ma arvasin, et ma tunnen end paremini.
Üksindus on mu kaela ümber pärlikee,
mille katkiminemisel kostub vaid klirin.
Sa tahad mulle head, ma näen seda.
Su hing on avatud armastusele ja õnnele.
Ja mina pole siiani saanud teada, keda
pean tänama, et ladus tee õnnetusele.
Ma pole väga õnnelik, aga kurb ma pole ka.
Ma loodan, et ühel päeval mind kallistad sa
ja peletad eemale kõik kurbuse ja nutu
ja võtad mind soojalt oma kaissu tuttu.
Tunded ei ole võltsid ega ebamäärased,
ma tean täpselt, mida ma Sinult tahan.
Ja ühel ilusal õhtul näed sa, et säärane
on armastus, mis kukub taevast alla maha.